EL-i teraseprotektsionism kahjustab Euroopa enda tootjaid

EL väidab, et seisab vabakaubanduse eest.

Ometi on ta viimaste aastate jooksul kehtestanud tariifid, kvoodid ja süsinikumaksud, mis on muutnud terase Euroopa ettevõtete jaoks tunduvalt kallimaks. Eesmärk on kaitsta Euroopa terasetööstust. Kulusid kannab aga palju suurem rühm: ettevõtted, kes kasutavad terast toorainena.

Roostevabast terasest toodete importijana näen seda vahetult. Meie kulud tollimaksudele ja muudele imporditasudele on viimastel aastatel kasvanud mitusada protsenti. Meil ei ole selliseid marginaale, et seda kulu ise kanda. Hinna maksavad kinni meie kliendid.

Sama perioodi vältel on EL-i kaubanduspoliitika omandanud üha protektsionistlikuma ilme. Kusagil pole see selgem kui terasesektoris, kus impordile on alates 2018. aastast seatud järjest rangemaid piiranguid:

Impordikvoodid tootekategooria ja päritoluriigi järgi koos 25% tariifiga kvooti ületavatele mahtudele

• Dumpinguvastased tollimaksud toodetele eelkõige Hiinast, aga ka Taiwanist, Indiast, Türgist ja mujalt

• CBAM ehk EL-i süsinikupiiri kohandusmehhanism

• Rangemad reeglid alates 2026. aasta juulist koos järsult vähendatud kvootide ja kvoodivälise tariifi kahekordistumisega 50%-ni

Väljatoodud põhjusteks on ülemaailmne terase ülevõimsus, vajadus kaitsta EL-i terasetootmist (sealhulgas strateegilistel kaalutlustel) ja keskkonnaprobleemid. Need argumendid on põhjendatud. Kuid neis jäetakse tähelepanuta impordipiirangute suurim probleem: need tabavad ebaproportsionaalselt rängalt Euroopa terasetarbijaid.

Kes maksab?

Kui meetme eesmärk on kaitsta tootjaid konkurentsi eest, maksavad kliendid paratamatult rohkem. Importmaterjali on saadaval vähem ja Euroopa tootjad saavad ruumi oma hindade tõstmiseks.

Kliendid on sel juhul kõik ettevõtted, kes kasutavad terast: masinaehitus, autotööstus, kodumasinad, mööbel ja paljud teised. Suuremad toorainekulud nõrgestavad nende konkurentsivõimet. Lisaks konkureerivad paljud neist odavast terasest valmistatud Hiina valmistoodetega, mis võivad – vähemalt praegu – siseneda EL-i turule ilma samaväärsete tollimaksude või CBAM-i tasudeta. EL on teinud ettepaneku laiendada CBAM-i ka järgmise etapi toodetele, kuid mitte enne 2028. aastat. Seni seab EL-i kaubanduspoliitika aga iseendale püüniseid.

46 ühele

Terast kasutavad tööstusharud annavad EL-is tööd umbes 13,6 miljonile inimesele. Konkurentsi eest kaitstavad terasetootjad annavad tööd umbes 293 000 inimesele. See teeb ligikaudu 46 töökohta terast tarbivates ettevõtetes iga terasetootmise töökoha kohta (Euroferi ja Eurometali andmed).

Ometi näib EL-i kaubanduspoliitika kaaluvat 293 000 terasetöölise huve ülespoole väärtusahelas kaugemal asuva 13,6 miljoni inimese huvidest. Miks?

Üks põhjus võib olla see, et EL-is on piiratud arv terasetootjaid, kellest igaüks on oma kohalikus kogukonnas suur tööandja. Kui terasetehast ähvardab sulgemine, on see kohe nähtav: tuhanded töökohad ühes linnas, pealkirjad meedias, ametiühingute protestid. Kui kümned tuhanded terast kasutavad ettevõtted seisavad silmitsi kõrgemate kuludega, ei pane seda peaaegu keegi tähele. Samuti on terasetootjatel Euroferi näol väga tugev lobiorganisatsioon – vaieldamatult üks tõhusamaid Euroopas. Terasetarbijad on seevastu jaotunud paljude erinevate tööstusharude vahel ja oluliselt vähem organiseeritud.

Mitte ainult Hiina

Hiina pälvib harva poolehoidu ning ebaausa tööstuse toetamise kohta on rohkelt tõendeid. Harva aga mainitakse, et Taiwan – väike, demokraatlik ja turumajanduslik riik – kuulub EL-i tariifide ja kvootide tõttu enim kannatanud riikide hulka. Suur osa meie imporditavast roostevabast terasest pärineb Taiwanist, mistõttu on ka meie kulud sel määral kasvanud.

Õige tasakaalu leidmine

Keegi ei vaidlusta, et Euroopa vajab elujõulist terasetööstust. Küsimus on selles, kas praegune poliitika on leidnud õige tasakaalu. Kui tooraine tehakse kallimaks Euroopa enda tootjate jaoks, samal ajal kui imporditud valmistooteid saab Euroopa turul müüa sageli ilma vastava koormuseta, satub EL-i tööstuspoliitika iseendaga vastuollu.

Parem tasakaal algaks kolmest asjast: enne uute meetmete kehtestamist mõju hindamisest terast kasutavatele tööstusharudele; heldematest kvootidest toodetele, mida EL-i tehased ei tooda piisavas mahus või vajalike spetsifikatsioonidega; ning CBAM-i kohaldamisest valmistoodetele samaaegselt toorainega, mitte aastaid hiljem.

Väljaöeldud eesmärk on tugevdada Euroopa konkurentsivõimet. Kuid konkurentsivõimet ei looda peamiselt terast tootes. See luuakse terase muutmises masinateks, sõidukiteks, energiasüsteemideks ja muudeks toodeteks, mis suudavad maailmaturul läbi lüüa. Kui EL eelistab jätkuvalt toorainetootmise kaitsmist seda kasutavate ettevõtete konkurentsivõimele, riskime sellega, et võidame lahingu terase nimel, kuid kaotame sõja tööstuse pärast.

Anders Nilson Kominox Groupi omanik ja tegevjuht